New

Viie aasta pärast võiksid Keilas sõita vesinikubussid

2. juuni 2021
Uudised

Keila linn uurib koostöös Hollandi suursaatkonnaga aktiivselt vesiniku rakendusvõimalusi kohalikus omavalitsuses, et tulevikus vähendada linna ökoloogilist jalajälge ning luua muudest võrkudest sõltumatuid energiasüsteeme. Esialgse kontseptsiooni kohaselt võiks juba viie aasta pärast linna ja lähipiirkonna ühistransport võtta kasutusele vesinikubussid ning valmida ka esimene vesiniku tootmisüksus.

Täna esitleti Keila linnavalitsuse juures koroonapiirangute tingimustes ka juba toimivaid vesinikulahendusi – tankurit ning sõiduautosid, mis jäävad Keilasse aprilli lõpuni. Sündmusel osalesid peale Keila linnajuhtide ka Hollandi suursaadik Eestis Özlem Canel, Eesti suursaadik Hollandis Kaili Terras ja Euroopa Parlamendi saadik Riho Terras.

Keila linnapea Enno Felsi sõnul on Keila huvitatud vesinikutehnoloogia arendamisest ja rakendamisest nii transpordi-, energeetika- kui ka tööstussektoris. “Selle nimel on aktiivselt juba  palju ettevalmistavat tööd ka tehtud ja koostöös Tartu Ülikooli, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika instituudi, Hollandi suursaatkonna ja mitmete eraettevõtetega on tänaseks valminud esmane kontseptsioon vesiniku rakendusvõimaluste kohta Keilas,” märkis linnapea. Dokument on Felsi sõnul sisendiks Keila linna energia- ja kliimakavale. Keilas tegeleb vesinikutehnoloogia arendus- ja kasutusvõimaluste kaardistamisega endine abilinnapea ning tänane riigikogu liige Timo Suslov. Tema hinnangul on kõige käegakatsutavam vesiniku kasutusvõimalus transpordisektoris. Keila asub Suslovi sõnul olulisel transpordimarsruudil, jäädes Tallinna ja Paldiski kaubasadama vahele.

“Just maanteetransport on transpordisektori kõige olulisem heiteallikas. Kuna täna on juba olemas vesinikul sõitvad autod ja ka vesinikubussid, tulekski siit alustada. Oleme pilootprojektina valmis viima kohaliku ühistranspordi üle vesiniku tarbimisele, et projekti käigus koguda teadmisi ja kogemusi, mis hiljem võiksid kasu tuua teistele Eesti suurematele linnadele,” märkis Suslov, lisades, et kontseptsiooni kohaselt võiks juba viie aasta pärast Keila ja lähipiirkonna ühistranspordi vesinikul sõitma panna. See nõuaks ka kohaliku väikesemahulise vesinikutankla rajamist ja rohelise vesiniku tootmisüksust. “Siin saame õppida Keila partnerlinna, Hollandis asuva Nieuwegeini linna kogemusest, kus tänavu kevadel avatakse vesinikutankla.”

Vesiniku eelistamist tasub kaaluda ka raudteetranspordis ja sõltumatute energiasüsteemide loomisel

Suslovi sõnul töötatakse mitmel pool maailmas välja ka kohalikke, nö väikeseid iseseisvaid vesinikuenergia salvestamise ja tootmise lahendusi. “Sellised lahendused võiksid anda lisaväärtust näiteks energiadefitsiidi korral. Meil on siinsamas Eestis tuua näited, kuidas torm võib põhjustada mitmepäevase elektrikatkestuse, mis omakorda toob kaasa elutähtsate teenuste katkemise. Meil tuleb neist olukordadest õppida ja tulevikuplaane tehes mõelda lahendustele, mis meid ootamatutes olukordades rivist välja ei lööks. Autonoomsed vesinikusüsteemid on siin üheks lahenduseks. Keilas võiks ehitiste energiajulgeoleku parandamiseks luua kohalikku reoveepuhastisse päikeseenergial põhineva vesiniku tootmisüksuse aastaks 2026 ja sarnase lahenduse ka kohaliku hooldushaigla jaoks aastaks 2028,” rääkis Timo Suslov.

Kaugemas tulevikus tasub Suslovi hinnangul kaaluda vesiniku eeliste kasutamist ka raudteetranspordis ja energeetikas. “Keilat läbivad juba täna paljud reisi- ja kaubarongid ning ca 7–8 aasta pärast võiks valmida ka Rohuküla sadamasse viiv raudteeliin. See kasvatab Keila linna läbiva raudteetranspordi osakaalu ja loob võimaluse luua siia rohelise vesiniku tankla Keilat läbivatele rongidele,” märkis Suslov. Ta lisas, et kindlasti tuleks vesiniku kasutamise võimalusi uurida ka toasooja tootmiseks. “Selleks, et vesiniku kasutamine nendes valdkondades võimalikuks saaks, on vaja teha veel palju tööd ja uuringuid.”

Välja toodud võimalused nõuavad ka kohalike rohelise vesiniku tootmisüksuste rajamist. Rohelise vesiniku tootmiseks on lähimad taastuvenergia tootmisvõimsused Paldiski lähedal asuvad tuulepargid ning uurida tasub ka vesiniku tootmiseks sobiva võimsusega päikeseparkide loomise võimalusi Keilas.

Roheline vesinik tähendab seda, et vesinikku toodetakse täielikult taastuvenergia toel. Vesiniku toodetakse vee elektrolüüsi teel ning selleks kasutatakse elektrit. Rohelise vesiniku puhul toodetakse see elekter näiteks tuule või päikeseenergia toel, mis tähendab, et kogu tootmisprotsessi kasvuhoonegaaside heide on nullilähedane.

Allikas ja foto: Keila linnavalitsus

Edulood
woola
Woola
Woola on Eesti ettevõte, mis toodab jääkvillast mullikilet, mida saab kasutada õrnade esemete pakkimiseks. Ligikaudu 90% Eestis toodetud villast jääb kasutamata. See teeb umbes 153 tonni villa aastas, mis lõpeb kas prügilas või maa all. Hiljuti võitis Woola ka Eesti Startup Awardsil aasta uustulnuka tiitli.
view video
elv_product_medium
Glamox
Glamox on juhtiv valgustuslahenduste tarnija professionaalsetele ehitistele, pakkudes täiuslikke lahendusi koolidele, tervishoiu-, kommerts- ja ärihoonetele, kauplustele, hotellidele ja restoranidele. Esitleme uhkusega kahte Luxo tooteperekonda, millele omistati Red Dot disianiauhinnad tootedisaini kategoorias.
view video
Paldiski-to
Tallinna Sadam
Tallinna Sadamal on ambitsioonikas plaan kujundada koos partneritega Eestist Läänemere rohetaristu sõlmpunkt, mis aitaks kaasa Eesti kliimaneutraalsuse eesmärkidele ja tõstaks riigi konkurentsivõimet. Ühtlasi otsitakse parimaid viise, kuidas viia parvlaevad üle vesinikkütusele ja soovitakse pakkuda vesiniku tankimise võimekust Vanasadamas kruiisilaevadele.
view video

Meie nõustajad

Uus Ly
Ly Lepik
tööstusinvesteeringute projektijuht
ly.lepik@heak.ee+372 56 782 056

a

saatke meile sõnum

    Compare