Eesti valmistub vesiniku majanduseks Ilmselt pole kedagi, kes ei oleks kuulnud Californias asuvast Silikoni orust, kus tegutsevad tehnoloogia- ja idufirmad. Eestis aga loodi sel aastal maailma esimene riiklik vesinikuorg, mis toimib samal põhimõttel, kuid põhineb vesiniku majandusel.

“Vesinikuorg Eesti (HVE) on piirkond, kus vesiniku tootmine, tarbimine, jaotamine ning selle kasutamine, näiteks tööstuses, on kõik koos. Kui keegi peaks kõik teie juhtmed kuskil ära lõikama, jääksite ikkagi roheliseks saareks keset seda ja suudaksite ellu jääda,” tutvustab Marek Alliksoo, Eesti Vesinikuorustiku ja Eesti Vesinikuühingu juhatuse liige. HVE on üleriigiline ja ulatuslik arendus, mille eesmärk on kiirendada rohelist üleminekut ja energia iseseisvust moto all “Nullist Roheliseni”. Järgmise kuue aasta jooksul arendatakse vesiniku tootmisüksused välja vähemalt kuues maakonnas.

Alliksoo sõnul on Eestis juba üle 30 ettevõtte, kellel on seotud vesinikuga seotud ideid või tegevusi. Siiski toob HVE ettevõtted kokku, et täiendada üksteist ja lahendada üksteise probleeme, sest mitmel neist on sarnased probleemid. Kõik projektid hõlmavad vesiniku väärtusahelat üle kogu Eesti, alates taastuvenergia tootmisest kuni vesiniku kasutamiseni. Enamus neist on praegu kontseptuaalse ja teostatavusuuringu faasis. “Te vajate kõiki neid osalejaid, kes töötavad koos, tunnevad üksteise mõtteid paremini ja loovad seeläbi sünergiat,” märgib Alliksoo.

Sel aastal on eriti mõjutanud Euroopat Venemaa sõda Ukrainas, mis näitab, kui oluline on end lahti ühendada vaenulikust riigist saadavatest ressurssidest. Alliksoo märgib, et alates 2028. aastast peaksid Eestis käiku tulema tuuleparkidest pärit meretuulejaamad, mille koguvõimsus on 7 gigavatti, ning mis püüab rohelise revolutsiooni poole. Need peaksid omakorda katma kahekordselt riigi energiavajaduse aastaks 2030, mis võimaldaks lisaks kohalikule kasutamisele ka vesiniku eksporti.

 

 

Seetõttu toodab Eesti järgmise kümne aasta jooksul, mil ehitatakse suuremahulisi meretuuleparke, oluliselt rohkem elektrit, kui seda saab tarbida. On ettepanekuid, et suuremahulise energiaülekande vesiniku infrastruktuuri ehitamine võiks olla kuni 20 korda odavam kui elektrikaablite infrastruktuuri ehitamine. Eesti Vesinikuorustiku esindaja Sven Parkel usub, et kogu Balti piirkonnal ja ka Soomel on suur tuuleenergia potentsiaal. Seega suunatakse selle piirkonna ülejääkenergia tulevikus Kesk-Euroopasse, kus on puudus.

Vesiniku väljakutsed Hetkel takistab ideaalse vesinikuseltskonna poole liikumist kogemuste ja arusaamise puudus ning osa teadmisi tuleb välismaalt osta. Seetõttu esitab üleminek rohelisele vesinikule väljakutse haridusele ja teadusele, sest spetsialiste, kes teemaga kursis on, on juba vaja. Näiteks Tartu Ülikooli Keemia Instituut on juba teist aastat pakkunud tasuta veebiõpet, “Vesiniku tehnoloogia ja taastuvenergia alused”, ja see on äratanud suurt huvi.

“Ajapuudus on samuti oluline tegur, sest kui me asju käima ei saa, hakkavad tegevusetuse kulud tõusma,” hoiatab Alliksoo. Eestil on oma kaardipakis mitmeid trumpe, mis aitavad üleminekut vesinikuenergiale kiirendada. Alliksoo viitab digitaalsele haldusele, mis kõrvaldab liigse bürokraatia ja säästab aega. Saksamaal võib vesinikuga seotud ettevõtmise algatamine võtta kaks aastat, samas kui Eestis määrab tooni kiirus, kiire tegutsemine ja julgus eksperimenteerida.

HVE-ga on liitunud juba ka meretranspordi ja lennundussektorid, kellel on palju fossiilkütustel töötavat varustust, mida saaks vesinikusse ümber ehitada. On ka näiteid teistest sektoritest: 2021. aastal sõlmis rahvusvaheline raudteefirma Operail ja vesinikulahenduste ettevõte Stargate Rail kokkuleppe, et muuta diisellokomotiivid vesinikulokomotiivideks. Ühe lokomotiivi ümber ehitamine vesinikuks säästab aastas 370 tonni CO2, mis vastab 80 sõiduauto keskmisele aastasele heitele.

PowerUP Energy Technologies seevastu toodab kaasaskantavaid elektrigeneraatoreid vesiniku kütuselementidel, mis erinevalt diiselmootoriga generaatoreist ei eralda süsinikdioksiidi, ei tekita müra ja on hooldusvabad. Sel aastal kavatseb ettevõte lõpetada rahastusvooru kuni nelja miljoni euro ulatuses, mis võimaldaks neil tootmismahtusid kiiresti suurendada. Lisaks on Auve Tech (oma isesõitva vesinikubussiga) ja Elcogen (mis arendab kütuseelemente) tuntud mängijad vesiniku valdkonnas Eestis.

Väike on kaunis

Vastavalt klientide ja uurimispartnerite tagasisidele pakub Elcogen maailma parimaid energiamuunduriprotsessoreid kõigile lõppkasutajate süsteemide tootjatele. Nende toodetel on kaks peamist eelist: nad töötavad madalamatel temperatuuridel ja on märkimisväärselt tõhusamad kui konkureerivad tooted. Elcogeni tegevjuhi Enn Õunpuu sõnul on Eesti suurimaks eeliseks vesinikutehnoloogias selle suurus. “Kui räägime kütuseelemendi ja vesinikutehnoloogiast, eriti kõrgtemperatuurse kütuseelemendi tehnoloogiast, mida Elcogen pakub, siis Eesti trumbiks on tugev teadus selles valdkonnas,” ütles Õunpuu.

Elektrokeemiat, mis on kütuseelemendi tehnoloogia alus, on Eestis juba üle 140 aasta uuritud kõrgeimal tasemel. Üks kaasaegse elektrokeemia asutajatest, Nobeli preemia laureaat Wilhelm Ostwald, lõpetas Tartu Ülikooli. Samuti on oluline, et 21 aastat tagasi, kui Õunpuu asutas Elcogeni, mängisid olulist rolli ärilised partnerid ja Eesti investorid, kes olid piisavalt hullumeelsed, et ideed toetada. “Täna on Eesti Euroopa ja maailma ettevõtete ja ükssarvikute arvu suhtes elaniku kohta tipus. See näitab, et ärikeskkond Eestis on väga hea, innovaatilisi ideid hinnatakse. Eestlased tahavad teha maailmast parema koha,” ütles Õunpuu.

Üks viis maailma paremaks muutmiseks on püüda kliimaneutraalsust. Seda eesmärki on täpselt seadnud ka Tartu linn, mis osaleb HVE algatuses ning mis on seadnud endale eesmärgiks aastaks 2030. Abilinnapea Raimond Tamme sõnul on vesinikul, kui väga puhtal kütusel, kindel roll kogu liikumises loodussõbralikkuse suunas, eriti transpordi osas. Seega soovib linn lähiaastatel testida väiksemat hulka vesinikul töötavaid busse ja kui need sobivad, kasutusele võtta kümnendi lõpus. Teine eesmärk on ehitada Tartusse vesinikutankla, kus saaks lisaks pilootbussidele kütust võtta ka erasõidukid.

Seni on näha, et vesiniku valdkonnas on tehtud algust ja algatused koguvad hoogu. Kuid milliseid samme tuleb veel astuda? Vesiniku Klustri liige Sven Parkel väidab, et praegust kõrget elektri hinda tuleb kõigepealt alandada ning rohkem tuleb investeerida taastuvenergia võimekuse suurendamisse: “Väiksemas ulatuses räägime päikeseparkidest, suuremas ulatuses räägime meretuuleparkidest, kus toodetaks suuremahulist rohelist elektrit rohelise vesiniku tootmiseks.” Lisaks tuleb infrastruktuuriga seotud küsimused lahendada ning tegeleda määrustega, kuid vaadates HVEga seotud ettevõtete ja organisatsioonide entusiasmi, tahaks uskuda, et Eesti jõuab seatud eesmärkideni isegi kiiremini kui seni plaanitud.

Kas oled huvitatud investeeringust Eestis? Lisateavet riigi energeetikasektori kohta leiate siin ja broneerige aeg e-konsultatsioon, et rääkida oma isikliku nõustajaga.