Avamere tuuletehnoloogia

Aastate jooksul on Eesti ületanud oma taastuvenergia eesmärgid ja omab juba suurt päikese- ja tuuleenergia tootmist maismaal.

Alates maist 2022, kinnitati Eesti merealane ruumiplaan ning antakse roheline tuli kuni 7 GW avamere tuuleenergia tootmiskohtade pakkumisprotsessi alustamiseks. Kuna valitsus on otsustanud jõuda 2030. aastaks 100% taastuva elektrienergia tarbimiseni, on see selge sõnum, et julgustada investeeringuid avamere tuuleparkidesse.

30. augustil 2022. aastal, Energiajulgeoleku Tippkohtumisel, nõustusid Läänemere ümbruse Euroopa Liidu liikmesriigid parandama koostööd, et tugevdada piirkonna energiajulgeolekut ja suurendada Läänemere tuuleenergia võimsust seitsmekordseks 2030. aastaks. Lisaks Läänemere energia võrgule sisaldab deklaratsioon ka Eestis ja Lätis koos välja arendatud ELWIND avamere tuulepargi ja võrgu, Estlink 3 plaanitakse koos Soomega ning energiavõrkude sünkroniseerimist Kesk-Euroopaga, mis on Eestile olulised projektid.

Eestis on registreeritud 45 mere sadamat. Kõige olulisemad sadamad suurte tööstusaladega kaiäärsete piirkondadega, mis sobivad ideaalselt avamere tuuleenergia tööstusele, on järgmised: Paldiski Lõunasadam (maksimumsügavus 15,5 m), Sillamäe (maksimumsügavus 16 m), Muuga (maksimumsügavus 18 m), Saaremaa (maksimumsügavus 10 m), Pärnu (maksimumsügavus 7 m) ja Roomassaare (maksimumsügavus 4,6 m). Peamised sadamad, mis on suunanud oma tulevikuavamere tuuletehnoloogiale, on Paldiski Lõunasadam ja Roomassaare.

Avamere tuuletehnoloogia jaoks on arendatud eraldi innovatsiooniala merealadel, et pakkuda avamere tuuletehnoloogia innovatsiooni jaoks reaalseid laboritingimusi. See on 88 ruutkilomeetri suurune ala, kus puudub kiire jää, ja see on suunatud peamiselt ujuvatel alustel asuvatele tuulegeneraatoritele, nutikatele robotitele, sensoritele ja muudele innovaatilistele lahendustele, mis on tööstuse arenguks vajalikud.

Avamere tuuletehnoloogiad on üks peamisi fookusvaldkondi Eesti R&D, innovatsiooni ja ettevõtluse strateegias aastateks 2021–2035. Riik kavandab strateegiliselt uuenduslikku ja suurt tootmispõhist innovatsiooniplatvormi uue põlvkonna avamere tuuletehnoloogiliste lahenduste jaoks. Kohalike ülikoolide, energiasüsteemide tippteaduskeskuste ja koostööle suunatud puhta tehnoloogia ökosüsteemiga on sellel väärtusahelal kindel alus Eestis.

Skeleton Technologies, globaalne juht ultrakondensaatorite ja superkondensaatorite energiasalvestussüsteemide valdkonnas, on sõlminud lepingu maailma juhtiva taastuvenergia tootjaga Skeletoni SkelMod moodulite kasutamiseks tuulegeneraatori labade kontrollimiseks. MindChipil on robotlaev, mis on innovaatiline toode ja teenuste pakkumise platvorm, mis suudab täita erinevaid ülesandeid, samuti pakettide ja kaubavedu. Robootlaeva põhjale saab kinnitada erinevaid mooduleid, näiteks sonari, mis sobib erinevate uuringute jaoks, kaameraid, mis sobivad veealaseks tööks, jne. Baltic Workboats on tootnud sadu erineva suurusega laevu erinevatele tööstusharudele, sealhulgas avamere tuuleenergiale. Nende patenteeritud lainet läbistav tehnoloogia võimaldab neil pakkuda ühte stabiilseimat, ohutumat ja meeskonnasõbralikumat tööpaati tööstuses. Hepta Airborne on inspekteerinud Eesti elektriliine alates 2018. aastast ja tegutseb nüüd 13 maakonnas oma ainulaadse 600 km raadiusega UAV-ga, mis on varustatud lidarite, sensorite ja AI-põhiste lõpuni inspektsioonilahendustega. Incap Electronicsi spetsialistid pakuvad kõrgtasemelist disaini- ja tootmiseteenust klientidele, kes vajavad paindlikke ja kohanemisvõimelisi elektroonikakomponente karmides tingimustes töötamiseks. Nende klientide hulka kuuluvad suurim mereenergia tehnoloogiaettevõte Corvus Energy, Euroopa Kosmoseagentuur ja Maxar Technologies.